Sapika sain ühelt eesti kunstnikult Ilmar Kimmilt, kes teeb muuseas väga kenasid maastiku ja lillepilte. Kunstihoone hoovis lammutati garaaze ja nii sattusin ma tema garaazi, ise nii 13 aastane vms. Mulle hakkas kohe see isend seal tolmukorra all meeldima. Mulle viirastus kohe punane sportauto mõnelt ringrajalt ja mina selle roolis. Ja ema ostis ta tyhise raha eest ära. Siis sai vanematele räägitud, et mul on load (nad on kunstnikud ja ei vaevunud küsimagi kas nad mul ikka olid) niisiis lubasi mul muidugi polnud, aga sellegipoolest ei seganud mind see tühiasi, et dokkareid ei onud mind hiiumaale sõitmast. tegin kiire tuuningu: toonklaas, kolme kodaraga hipo veljed, mis esimese sõiduga metsa lendasid ja veel nipet näpet...
Hiiumaal, seal sai siis rannas käidud ja jalkat tagumas oma sapikaga.
Kui ma lõpuks load sain, sõitsin sellega aastakese ka Läänemaale Pürksi kooli, kõrvaklapid, pärastpoole kõrvatropid kõrvas ja nii iga nädal ja praegu tsillib ta Paides ja ootab suve.
Lisainfona võib öelda et ta on päris originaalpill. Hr Kimm oli temaga ainult maal seenel käinud ja seega vähe sõitnud.
Paar korda on temaga vip autos laki tänaval käidud ratast alla tagasi panemas. see on muidugi omaette lugu aga ega alguses ei tahetud mind jutulegi võtta, aga kui ta seal puksiiri peal üks ratas küljest ära seisis läks ka remondimeestel süda heldeks ja nad panid ratta jälle alla.
Nagu piltide pealt näha on ta tehtud kahe istmeliseks, aga kui meeldivad reisijad on, kes nad muidugi on, siis mahub ka seljataha paar reisijat:)
.