Mootori ümberehitus vol2

[sapikafänn]

Venelased pakuvad selle tekstoliidist hammasratta elueaks 60-80th.km.
Tasakaalustusvõlli hammasratta ringi tegemise ideel on jumet. Ise teeks nii, et hõõritsaga laseks hammasratta seest üle. Et oleks väiksema istuga. Muidugi võib ka võlli lihvida. Ja võlli otsa(mitte selle, kus laager on) keermestaks peenkeermega. Mutter vist parem varjant kui stopper. Mutriga saaks hammasratast suruda kõvemini kinni.
Siis muidugi peab alati kaasas olema(pikemal sõidul) varu tekstoliidist hammasratas. Muidu pole ringi tegemisel mõtet.

[AhtiH]

Kõigega nõus. Võtan vist ühe võlli ette ja teen ära ning siis otsustan kas on mõtet see ka mootorisse panna.

[sapikafänn]

Eile õhtul meenus, et Tiidu auto jäi ju seisma selle tekstoliidi tõttu. Osa hambaid olid ära kulunud. Ja tema vahetas selle ilma mootorit maha võtmata. Kui tal meeles on, las siis kirjutab, kuidas seda vahetada oli.

[AhtiH]

Tõmmitsaga on võimalik see hammakas sealt otsast maha võtta. Aga mul üks läks enne puruks kui maha tuli.


Tegin tööriista tõukurvarraste torude eemaldmiseks. Mõni tuli kergelt aga teine jälle oli väga kõvasti kinni.

DSC_0285.JPG

DSC_0288.JPG

DSC_0290.JPG

DSC_0291.JPG

[sapikafänn]

Mul nii hästi ei lähe kui sul. Ei ole mul treipinki, millega tööriistu teha. Seepärast kasutasin torude eemaldamiskes käepäraseid vahendeid. Nimelt praadisin kaant ahjus. Venelaste foorumis kirjutas sellest. Infrapuna termomeetriga mõõtsin kaane temperatuuri. Ja kui temp oli 160-165 kraadi juures, siis tulid torud väga lihtsalt välja. Kullinokkadega ümbert kinni ja korra haamriga koputada. Ja väljas nad olidki.

ahjus.jpg

[AhtiH]

Kusjuures treipinki polnudki vaja aga ei viitsinud keevitust maha käiata ja lasin pingis. Toorik oli vanarauakastist. Siis vaid ketaslõikuriga ava sisse ja polt kinni keevitada.

Aga mul pole jällegi ahju kus küpsetada. Aga sellise väikse peab küll endale hankima. Hea pisike ei võta palju ruumi ka.

Klapi juhtpukse ju vaja ka vahetama hakata seega pead vaja kuumutada.

[tuust]

Tulles nüüd korraks tagasi selle tasakaalustusvõlli juurde. Seda hammakat on jah võimalik eemaldada ilma mootorit maha võtmata, kuid jah siin on see tugeva istu küsimus. Kui hammakas on varem korduvalt võllilt maha käinud, siis saab sellega hakkama. Kui ei ole varem neid kahte eraldatud, siis saab suure tõenäosusega hammaka juppideks (juhtus nii ka mul esimest korda).
Suurem mure on aga tagasi ajamisega. Võlli teises otsas on ju vedru, mis kisub võlli tahapoole vastu plaati (kui hammakat küljes pole). Nüüd hammakat tagasi koputades peab olema väga ettevaatlik, et seda tagumist plaati minema või irvakile ei lööks.
Mul on se jah korra õnnestunud, kuid kas ka teist korda, seda ei oska öelda .

[AhtiH]

Enne paigaldamist hammakas kuumaks ajada siis peaks ilusti peale minema.


Aga viktoriini küsimus. Mis on selle vigastuse põhjustanud?

DSC_0300.JPG

[sapikafänn]

Enne vastamist sooviks teada, mis auhinnaks on!
Ja vastuseks pakuks, et omalt kohalt lahkunud võõrkeha.
Jäljed viitavad küünla keskelektroodile, mis on küünla küljest ära tulnud.
Paaril mootoril on ka klapilt tükk küljest ära tulnud ja põlemiskambris pahandust teinud. Ja üks juhus oli kui läbi karpa sattus vedruseib samamoodi põlemiskambrisse.Siis on aga jäljed teistmoodi. Samuti võib olla ka klapi juhtpuksi tükk.
Ma jään süüteküünla tüki juurde.

[AhtiH]

Auhinnaks on arutelu ja hea tunne kui pakud õigesti.

[pooltelg4]

Detonatsioon?

Jube palju on seda jälge seal.
Milline kolvi pind on?

[AhtiH]

Milline kolvi pind on?

Ei tea. Kolvid ammu vanametallis ja ei mäletagi millise mootori küljest pead pärit.


Aga alustasin täna juhtpukside treimisega. Diameeter 11,75mm ja pikkus 5,8mm.

DSC_0301.JPG

[sapikafänn]

Ma olen suht palju vene foorumitest sapika mootorite kohta infot otsinud. Meelde on jäänud, et miskipärast laidavad nad klapisääretihendite panemist sapika mootorile.
Eelmisel laupäeval käisin kuulsa vana rallisõitja Liguri juures töökojas oma sapika mootori detailidega. Kümme aastat tagasi oli ta ka ühe sapika mootori ära tuuninud rallika tarbeks. Uurisin erinevat infot temalt. Tuli jutuks ka klapisääretihendid. Tema ütles, et kui juhtpuks ja klapp on korras, siis pole klapisääretihendeid vaja. Tihenditega tekib lisa hõõrdumine, mis võtab jõudu ära(see oli muidugi rallikale mõeldud jutt). Ainult juhtpuksi ülemise osa treis koonusesse. Siis valgub õli paremini ära. Sapika klapid ei ole kroomitud. Tilk õli juhtpuksi sees määrib neid, seega tihendid võivad klapile halvasti mõjuda.
See on siis info, mida olen teada saanud. Endal praktiline kogemus puudub.

[AhtiH]

See hõõrdumise asi mind ei liiguta ausalt öeldes.

Just selle õlituse tõttu olen tihendite mittepaigaldamist kaalunud. Hetkel olen olnud ikka seda meelt, et paigaldan aga eks lõplik tõde selgub siis kui aeg käes.

Plaan ongi olnud senimaani selline, et puksid paigaldan valmidusega. Ehk siis trein kohad sisse enne paigaldamist. Siis saab alati vajadusel tihendi lihtsalt lisada.

Kuigi tegelikult on ju kõik klapisääretihendid ehitatud nii, et nad määriksid klappi kuid ei laseks liiga palju õli ja õhku sisse. Ehk siis teatud määral lastakse õli läbi igal juhul.

Risk on muidugi olemas küll jah, et klapp võib kinni kiiluda/kuluda kiiresti kõrgetel temperatuuridel.

[AhtiH]

Enda jaoks märk maha:

Vanal mootoril on 90cc pihustid koodiga 0280150995

Uue jaoks hankida 105 cc pihustid koodiga 0280155786
või 100cc koodiga 0280155919
või 100cc koodiga 0280155965
või 100cc koodiga 0280156025