ZAZ 968M (1976?) - Sipelgas

[AhtiH]

Sain uue klaasitihendi. Vaatasin siin paar päeva tagasi vihmaga, et praegune ei sajagi väga palju läbi seega vist vahetama ei hakka. Aga võtan reisile kaasa juhuks kui peaks igav hakkama.

Täna sai tehtud õlivahetus nii mootoris kui käigukastis. Õlifilter läks ka uus.
Mootoris traditsiooniline Kroon Emperol Racing 10W-60 ja kastis Kroon Gearlube GL-4 80W-90
Odo näitab 39622 km

[AhtiH]

Auto pestud, pakitud ja tangitud. Sõiduks valmis.

Või noh enamvähem. Viimase hetke õlilekked vaja likvideerida aga see pole suur probleem.

Blogi lugemise koha avaldab Tiit aga mina hakkan jooksvalt twitterisse säutsuma.

Jälgida saab siit: https://twitter.com/sapikareisid

[AhtiH]

Reisil käidud ja oli väga vinge. Juhtus nii mõndagi ka autoga kuid mitte midagi hullu.

20 päeva ja 6605 km. Koos Eestiga 13 riiki.

Mingi hetk teen väikse analüüsi auto teemal ka aga praegu üks mäkketõus vaatamiseks.

Kõrgust juurde 1,1 km aga tegelikult oli üsna lihtne minek võrreldes mõne varasemaga.

http://youtu.be/cqEa5Y3KWK4

[AhtiH]

Esmalt peab mainima, et tagantjärgi on kõik targad. Sealhulgas ka mina.
Vahest tundus, et olen ikka paraja risuga reisile läinud aga samas kõik asjad said üsna kiiresti lahendatud ja reis katki ei jäänud. Plaane tuli küll aeg ajalt üsna suures osas muuta.

1. päev
VIGA: Läks tühjaks vasak tagumine rehv aga sõidetud sai nii palju, et muutus kasutuskõlbmatuks. Tühjaks minemise põhjus ilmselt katki hõõrunud sisekumm. Sisekumm parandati hiljem ära aga välikumm sai asendatud uue kasutatuga.
TAGANTJÄRGI: Oleks võinud teha kõik rehvid lohvivabaks. Oleks ära kadunud võimalus lohvi purunemiseks ja vajadusel oleks saanud rehvi "nööriga" parandada.

2. päev
VIGA: Lendas minema välise generaatori kaheosalisest rihmarattast üks pool. Põhjust ei tea aga ilmselt koormus koos vibratsiooniga tegi materjali nõrgaks ja purunes.
TAGANTJÄRGI: Rihma pingsus oleks võibolla võinud olla väiksem. Lisaks oli mitte ideaalselt sobiv kaheosaline rihmaratas. Oleks võinud varasemal paigaldada ühes tükis ja paremini sobituva rihmaratta ning ehk rihma lõdvemalt pingutama.

5. päev
VIGA: Keset klaasi ülevalt alla pragu. Põhjust ei tea aga võibolla naviseadme iminapast. Pragu sai avastaud hommikul vahetult enne ärasõitu. Päike paistis peale ja teoreetiliselt võis tekkida mingi pinge mis klaasi purustas.
TAGANTJÄRGI: Ei olekski osanud midagi teha selle vältimiseks.

8. päev
VIGA: Hommikust alates kõikus segukell. Lõuna paiku mäkke ronides ei jaksanud minna ja suri mitu korda ära. Siin oli kaks kombineeritud viga. Üks sai lahendatud aga teine jäigi alles. Põhimure oli kahes küünlajuhtmes, mis üle tagusid. Mitu päeva hiljem sai see viga tuvastatud ja piibu osad isoleeriga üle tehtud. Peale seda viga kadus. Alles jäi aga ka aeg ajalt segukella täislahjaks minek. Sellega koos kukkusid ka mootori pöörded ja algselt tekitas see segadust ning peitis minu jaoks süütesüsteemi vea ära.
TAGANTJÄRGI: Oleks võinud küünlajuhtmed ennetavalt ära vahetada aga samas selleks mingit otsest põhjust ei olnud.

10. päev
VIGA: Hommikul tuvastasin, et väline generaator liigub kergelt. Tugevduseks panin nipukad, et fikseerida. Viga oli keevitusest lahti tulnud kronstein. Kui poldid hiljem lahti keerasin siis lagunes täitsa ära aga seni kuni rihm pingul püsis kenasti küljes. Ilmselt oleks kenasti koduni ära sõitnud aga kuna oli keevitamise võimalus siis sai korda tehtud.
TAGANTJÄRGI: Geneka kinnitus oleks võinud olla tugevam ja mõne lisatoega. Vibratsioon + rihma sikutamine on ikka ajapikku laastav.
VIGA 2: Jala pealt murdus küljest käigukang. Käik tuli välja aga enam uut sisse ei saanud. See oli täiesti müstiline viga aga sai kiirelt keevitatud.
TAGANTJÄRGI 2: No selle peale ei oleks vist ikka tulnud, et kang võiks katki minna. Ehk oleks võinud õrnemalt käiku vahetada (mitte, et ma oleks raiunud) aga kohati pidi mäkke tõustes väga kiiresti vahetama.
VIGA 3: Lõunapausilt liikuma hakates tuvastasin parema esimese tühja rehvi. Varuratas läks alla ja siiani see parandamata. Põhjust ei tea aga ilmselt jällegi lohvi viga.
TAGANTJÄRGI 3: Jällegi oleks võinud olla ilma lohvita rattad.

11. päev
VIGA: Kadusid ära suunatuled. Vasaku tagumise ahela juhe oli lühises ja põletas kaitsme läbi. Viga ei leidnud kuna kogu aeg olemas ei olnud ja vedasin uue juhtme.
TAGANTJÄRGI: No ma ei tea. Teoreetiliselt oleks võinud kogu juhtmestiku eelnevalt välja vahetada.

16. päev
VIGA: Käigud ei läinud enam sisse kuna sidur ei lahutanud. Hommikul polnud kuulda midagi, 20 km hiljem kurul oli kuulda sidurit vajutades krõbinat. Seal edasi sai sõidetu peaaegu ilma sidurita ja siis üks hetk oli täitsa otsas ilma ühegi hääleta. Survelaageri grafiidist osa oli puruks ja seda hoidev plekk puruks. Laager ise kinni jooksnud ei olnud. Ei teagi kas sidur jäi miskipärast peale või oli muu mure. Vahetusse läks aga nii korv, ketas, survelaager kui ka töösilinder.
TAGANTJÄRGI: Olen juba aastaid sõitnud ilma töösilindri välise vedruta. Siiani pole probleemi olnud kuna alati ilusti tagasi tõmmanud. Oleks võinud paigaldada vedru, oleks võinud varem ära vahetada töösilindri kuna selle väline tolmukate oli katki ja ehk oleks võinud vahetada ka survelaagri kuigi see oli viimasel kontrollil korras.

17. päev
VIGA: Murdus lahti 2. silindri summuti toru flantsi küljest. Keevitus oli korras aga toru murdus keevituse pärast. Ilmselt kuumusest ja korrosioonist ning vibratsioonist oli see koht nõrgaks läinud ja andis lihtsalt järgi. Sidurit vahetades toetus mootor ka summuti otste peale ja see võis tekitada mingi alge.
TAGANTJÄRGI: Summutid oleks pidanud alt omavahel või mootori külge ühendama, et vibratsioon ei mõjuks niimoodi flantsidele. Reaalselt ripub ju summuti kahe väikse ühenduse otsas ja vibratsioon võimendab seda.


Lisaks oli vaja mõned korrad veidi arvutiga mootorit seadistada aja need ei olnud tegelikult suured mured. Siin Eesti lauskmaal lihtsalt raske mõnda asja umbes paika panna. Kindlasti veel pisiasju, mis ei tasu märkimist. Nagu näiteks see, et esiklaasi tihend jooksis lahinal.

Võiks ju öelda, et reisil sai auto ära remonditud ja nüüd kõik korras. Tegelikult oleks teha nii mõndagi. Viimastel päevadel hakkas sidur hullult väristama kohalt minnes. Kas viga korvis või mujal hetkel ei teagi. Tundub, et hakkab lääne sidur vahele minema. Lähipäevil peaks selguma tõde.

[AhtiH]

Karmavõla tasumiseks hakkasin pühapäeval sidurite kataloogi läbi kammima, et leida asendust sapika originaalkettale. Väiksed täpsustavad mõõtmised ja täna jõudis ketas kohale.

Sobib mõõtude poolest täpselt. Ainuke vahe on nuutühenduse pikkuses. Uuel kettal on see u 10 mm lühem kui originaalil. Ketta poolest probleemi pole aga nüüd on kasti võlli nuudil suurem koormus kuna kandev pind väiksem. Ilmselt sellega muidugi probleemi pole ja enda autol panen kindlasti külge.

Homme jõuab kohale ka korv ja loodetavasti sobib ka see kenasti. Ainult survelaager tuleb ümber teha sarnaselt Lada mootori paigaldusel tehtavate muudatustega.

Sidur ise pärit Mazda tüüpi masinalt. Aisini tootekood DZ-015U

[Zazcar]

Sapika omaniku kasiraamatus oli kirjas kasutamiseks noukogudeliidu teedel. Selleparast laguneb valismaal

[sapikafänn]

Nagu juba ütlesid, et tagantjärge on kõik targad. Aga ega kõiki tehnilisi rikkeid poelgi võimalik ette näha. Tehnika on lihtsalt selline, olenemata kas tegu uue,või vanaga. Ka mitu miljonit maksvad kosmosesüstikud ja vormelid lagunevad.
Oleks kohe huvitav teada kui paljud nüüd enda autol neid sinu poolt üles loetuid vigu kontrollima lähevad. Et harutame juhtmestiku igaks juhuks lahti, kontrollime käigukangi, vahetame rihmarattad jne.
Nüüd vähemalt tead,et Euroopas on veel häid inimesi, kes tulevad appi kui häda käes. Sinu jutu põhjal ei tuldud appi mitte raha pärast, vaid lihtsalt niisama. Vot see meeldiv üllatus.
Lõpp hea kõik hea. Autod jõudsid ju ühes tükis koju tagasi.

[AhtiH]

Raha jah ei võetud abi eest. Iseenesest tore aga samas jäi endale nagu tühi tunne sellest. Polnud nagu midagi anda ka. Ühele andsime vimpli. Järgmiseks reisiks peaks varuma mingeid suveniire sellisteks juhtudeks.

Alkoholi ma põhimõtteliselt ei taha anda ja samas mõnele võib see äkki solvav olla. Šokolaad vms poleks aga seda reisi vastu pidanud.

Eks tehnika laguneb jah aga natuke palju oli seda. Endal kehv tunne, et teised kannatasid selle pärast. Samas iga asjaga on mingi äge asi, mida meenutada. Igatahes järgmine kord püüab paremini.

Siduri korvi sain kätte ja ei sobi täpselt. Mõeldud tasase hooratta jaoks ja poldiring ka u 3 mm liiga väike. Ei leidnud ka ühtegi head õige mõõduga, mis sobiks kauss tüüpi hoorattale.

Ehk siis hetkel tundub, et hooratas läheb treimisse kus siis tasaseks lastakse ja hiljem siis puurib uued poldi- ja tihvtiaugud sisse.

[tuust]

Miski meene varu võiks jah reisidel kaasas olla, mis just täpselt, ei tegi.
Mina vaatan neid olukordi(äpardusi) reisil hoopis teistmoodi (ei tunne kannatanuna), minule annavad need ainult kindlust, et kõigega saame koos hakkama. Entusjasmi tuli kõvasti juurde.

[AhtiH]

Lugesin tarka raamatut. Tavalise sõiduauto tuuletakistus kiirusel 40 km/h on u 0,5 kW ja kiirusel 140 km/h umbes 15 kW. Lisa siia veel katuseraam koos kotiga. Pole siis ime, et suurel kiirusel temp tõuseb ja minna ei jaksa.

Enne reisi võib vist öelda, et kartsin kõige rohkem oma õlijahutust. Sai see ju ümber ehitatud kuid head testi teha ei saanudki ning tundus, et pole nii efektiivne kui vaja.

Õnneks oli sellega null probleemi. Või noh puidust tehtud ventilaatori koda paistetas vihmaga üles ja tuli tükke välja lõigata. See muidugi väike mure.

Igatahes Itaalias oli varjus kohati 35 kraadi sooja, päikese käes veel rohkem. Kiirusel umbes 85 km/h sai temperatuuri maksimaalselt 105 kraadi peale. Hilisematel päevadel oli olukordi kus ventilaator oli üldse väljas ja temperatuur jäi 80 juurde. Välistemperatuur oli siis küll alla 20 kraadi.

Mägedes ronisin tihti teise käiguga ja kõrgete pööretega. Sellistes tingimustes temperatuur pigem langes kui tõusis.

Üldjoontes võib jahutusega rahule jääda kui täiustada tuleb just ventilaatori poolt.

[pooltelg4]

Ahti, kas Sinu pillil on ka lambdaandur küljes ja töötab?
Ja kas mootoripatjadega on probleeme olnud ja kui jäigad nad Sul on?
Mul raputab mootorit kohalt minnes, keskmise gaasiga linnas või maanteel kruiisides...
Katsetan hetkel nii et jätan ülemised mootoripadjad samad, vahetan alumise kk. oma üldse teistsuguse vastu ja klapikambrikaane külge panen pikivarda puksidega mootoriruumi seina külge. Äkki rahustab mootori maha, selline tunne et tahab maha hüpata tulemüüri pealt (tasakaalus on, segu õige, nii kui gaas põhja läheb siis rappumine kadunud kohe...)

[sapikafänn]

Kas sul siduriketas, -korv korras?. Et sealt raputamine pihta ei hakka.

[AhtiH]

Jah mul on wideband lambda andur küljes ja töötab.

Ülemised mootoripadjad on originaalid, alumine on ise tehtud originaali sarnaselt. Vibratsiooniga erilist probleemi pole aga alati võiks väiksem olla. Kohalt minnes hetkel väristab kuid see tingitud siduriprobleemidest.

Ära klapikambrikaanest küll lisatugesid kere külge pane. Lood lihtsalt veel ühe koha kust vibratsioon edasi kanduks.

Miks arvad / kust tead, et segu õige on? Kas süüde ka paigas?

Kohalt minnes võiks olla ka siduri viga aga juba sõites viga ikka mujal. Olgu siis midagi tasakaalust või juhtimine paigast.

[pooltelg4]

Jah, sidurikorv on korras, kohaltminek oli karpaga väga sujuv aga nüüd pritsega veidi teine.
Ikka tahab nagu põhjagaasi saada, siis sujuv kõik.
Segu vaatasin küünalde järgi, aga see ei pruugi alati täpne olla.
Süüde on paigas, veidi varajasem ja reguleerib ilusti, jagaja korras.

Ma ei saa aru kuidas ja kunas see süsteem pritsib üldse, oleks vaja oss järgi lükata. Ta loeb ainult n.ö. nukaandurit ju ehk jagaja kontakti pealt(originaalis induktiivjagaja aga see selleks, ikka 12v on off juhtimine. Mõtlesin et äkki mul on pihustijuhtmed valesti. Tal on ajul 2 eraldi väljundit pihustitele, 1...3 ja 2...4 pihustid(nii näitab autodata). Aga teoreetiliselt kuna nii vähe juhtsisendeid (pmt. ainult 1 ju) siis äkki lasevad kõik korraga.

Hetkel ehitan sisselaske ümber, madalamaks et orig. mootoriluuk ikka kinni läheks(nädalaega ilma luugita sõitnud, kuiva ilmaga ikka)
Siis hakkab edasi uurima mis jant on.

[AhtiH]

Kui karpaga sõitis ilusti siis ikka pritse probleem. Ja võimalke lisatugede paigaldamine ainult võimendab seda. Algpõhjusega tuleb tegeleda.

Selle aasta pritse on ikka väga suure tõenäosusega veel selline, kus kõik pihustid lasevad korraga. Aga sellel mootori vahet pole kas korraga või kordamööda. Endal katsetasin erinevaid variante ja muutust ei täheldanud.