Mootor tänapäevaseks

[AhtiH]

Täna sai vahepalaks valmis tehtud pihustite kinnitus. Ei ole just väga hea ja ilus lahendus aga midagi targemat hetkel välja ei mõelnud, mis oleks olemasolevate vahenditega teostatav. Pildilt puudu veel distantspuks, mis käib poldi ümber (kahe plaadi vahel) kuna see vaja veel valmistada.

[AhtiH]

Täna vaatasin MS skeemi selle mõttega, et juhtmestik nädalavahetusel valmis ehitada. Kohe hakkas silma asi, mille olin täiesti unustanud. Ära sai siis tellitud õhu temperatuuriandur (9,45 eur). Lisaks temperatuuriandurile tuleb kollektorisse teha veel ava ka tühikäiguregulaatori vooliku jaoks. Karpale vaja külge pookida ka asendiandur.

Mingi viisakas kaitsmekarp tuleb ka organiseerida aga hetkel pole ühtegi leidnud, mis vastaks minu soovidele.

Kusjuures originaalkollektori avad on väiksemad kui silindripeade omad. Mõõtusid täpselt ei mäleta. 45hj kollektoril (LADA karpa jaoks) on aga kanalid sama suured kui peades.

[pooltelg4]

Millist kaitsmekarpi soovid, kahvelkaitsmetele ikka?
Pakkuda oleks sellised 2le kaitsmele, siis 4-le, 6-le ja kümnele(pildil):



Kui huvi pakub, teen sulle hinnapkkumise(võin öelda, et ostan ise ka selle 10-se ja asi kvaliteetne, ilus ja odav).

Seepärast rallimehed(Elvis) pordivadki oma sisselaskeid - väiksem ava tähendab vähem jõudu.

[AhtiH]

Ma tahaks sellist, kus juhe läheb otse kaitsmeklemmi külge. Sellist nagu sinu pildil saaks isegi aga mulle ei meeldi, et seal on lisaühendus.

[AhtiH]

Täna tegin algust juhtmestiku valmistamisega. Jõudsin nii kaugele, et MS sai esimest korda voolu taha. Kodus kombineerisin ühest vanast pisikesest 12V akust ja akutrelli laadijast vooluallika. Firmware lasin peale ja nüüd tegelen seadistamisega.

Homme/ülehomme tahan ka mootori küljes ära testida. Kütusesüsteem pole küll veel valmis aga pihustite juhtimist, andureid jms saab proovida. Tahan, et kõik oleks enamvähem valmis selleks ajaks kui pihustite jaoks vahetükid saab teha. Et siis kohe prooviks käima ka panna.

Hakkab looma

[AhtiH]

Jätan märgi maha, et kasutusel Boschi pihustid (0280150995), mis annavad 3bar rõhu juures 90cc minutis. MS kalkulaatori järgi peaks nende pihustitega hoorattalt saavutama kuni 59 hobujõudu. Alustuseks peaks olema sobiva suurusega pihustid ja tühikäigu võiks saada üsna stabiilse.

[pooltelg4]

Kindlasti, sapika raamat räägib, et selle auto puhul ei loeta veaks ebaühtlast lonkavat tühikäiku - viga peitub segu ebaühtlases jaotumises silindrite vahel(karburaator). Kuna meil hakkab kütust andma nelipunktpritse, peaks sellest veast jagu saama(õhku tuleb ikka ühepalju, ja kütust saab iga silinder juba omaette

Tubli oled olnud, ei muud ei oska öelda ma vist niikaugele küll veel lähiajal ei jõua(20 kraadi külma lubas õues see nv)

[AhtiH]

Liiga suure voolavusega pihusteid on raske tühikäigul ühtlaselt pihustama panna. Tulemuseks on ebaühtlane töö. Aga 90cc/min peaks olema ok.

Eile mõtlesin, et panen mootori ikka täna tööle ilma pihustite vahetükkideta. Vean voolikud otse aga ilmselt ikka loobun sellest. Pole mõtet aega raisata aretamise peale kui niikuinii tuleb teine variant. Järgmine nädal saab ehk jupid ka treitud ning asjad kokku.

Täna garaaži jõudes vaatas sapikas nukralt otsa ja palus tuppa sooja. Kuna ebaõiglaselt palju on tähelepanu saanud mootor siis täna teen natuke kere ka edasi. Tahaks ikkagi märtsi alguses ülevatusel ära käia. Kui pritse tööle saan siis on kindlasti meeletu soov kohe mootor autole tõsta. Seepärast peaks natuke ettevalmistusi tegema.

[AhtiH]

Vahepeal sai mootoripuki külge paigaldatud üks plaat kuhu oleks mugav vajalikud jubinad kinnitada testimise ajaks. Valmis sai tehtud ka pihustite juhtmestik sellisena nagu ta mootori poole jääb. Kõik juhtmed tahan vedada nii, et (niiskuskindlad) pistikud oleks mootori kanduri küljes ja mootori eemaldamine oleks lihtne.

Ühendasin ka MS osaliselt mootori ja EDIS-ega kokku. CT-354 starteriga vedas ringi 250 pööret minutis (peale starteri otsapuksi määrimist) aga see starter üsna kehvas seisus tegelikult. Pihustite juhtimine paistis toimivat kuigi ma täpselt ei mõõtnud.

[AhtiH]

Juutuubis üks video kus mootoril küljes kena pisike punane rihmaratas.



Olen samale asjale isegi mõeldnud ja plaaninud teha.

Kuna laadimise funktsiooni minu genekas ei täida siis sealkohal kasu puudub. Küll aga suureneks õhuvool ning seetõttu ka jahutus. Talvel seda kasutada pole mõtet kuna siis jahutaks mootorit liiga palju. Suvel oleks väga hea asi ilmselt aga siis läheks töösoojuse saavutamiseks rohkem aega. Hea kui oleks reguleeritav aga see läheks liiga keeruliseks.

Õli temperatuur ning silindrite jahutus on múidugi erinevad asjad.

[pooltelg4]

Hea lahendus kindlasti, kui mootori temp. hakkab ületama 90 kraadi. Aga ennem seda peaks ventilaator praktiliselt seisma. Niikaua, kuni silindrite temp. saavutab norm. temperatuuri, s.o. umbes 85..90 kraadi. Seejärel peaks miski sidur või asi ühendama vaikselt ventilaatori järgi. Hakkab jahutamine ja silindrite seinad ja plokikaaned jahtuvad, seejärel aeglstuks vent. jälle...ja üle 90km/h sõites käiks vent max. kiirusega koguaeg. Selle ma tegelikult nuputasin välja juba, kuidas seda ehitada ilma igasuguse sidurita. Jagan sullegi ideed:

Meie sapika genekas on ei muud - kui harjavaba kolmefaasiline mootor. Vaata youtubest, kuidas kutid on pannud tavalisi auto generaatoreid mootorina tööle:



Mida nad kasutavad geneka "käima" saamiseks? Mõnda transistorit, mikroskeemi ja paari kondekat...takistit. Seadme maksumus ei kujuneks kuigi kõrgeks, kasutegur aga suur, sest geneka pöörlemise kiirust saaks panna reguleerima plokikaane anduri...
Ühesõnaga mõtteid on jahutuse parendamiseks tuleb see vaid valmis ehitada.

[AhtiH]

Meie sapika genekas on ei muud - kui harjavaba kolmefaasiline mootor.

Ei ole ta harjavaba midagi. Aga on võimalik küll jah. Iseasi kui mõttekas on mehhaaniline energia muuta elektriks ja siis tagasi mehhaaniliseks.

Ja generaator on tal 300W? Tea kas saaks ikka piisava võimsusega ventilaatori temast teha?

Hea lahendus kindlasti, kui mootori temp. hakkab ületama 90 kraadi. Aga ennem seda peaks ventilaator praktiliselt seisma. Niikaua, kuni silindrite temp. saavutab norm. temperatuuri, s.o. umbes 85..90 kraadi.

Oled sa mootoril lasknud töötada ilma ventikata? Mina olen ja silindrid lähevad ikka väga kiiresti kuumaks. Õli aga soojeneb väga aeglaselt. Minu eelmise remondi järel (mootor mis hetkel peal) panin tööle niimoodi ja oi kui kuumaks läks. Õnneks sain oma veast aru enne kui kahjud jõudsid tekkida.



Ma plaanin nüüd mõõta kui pritse tööle saan kui kiiresti ribid soojenevad. Pukis töötavat mootorit ei ole muidugi võimalik võrrelda 30C välistemperatuuri juures täiskoormusel liikuva autoga.

Olen samas nõus sellega, et ventilaatori kiirus võiks olla reguleeritav. Kuidas aga mõõta silindrite temperatuuri? Kui panna andur ribide vahele siis annab ta reaalse tulemuse kui puudub õhuvool. Kui ventilaator aga hakkab puhuma siis jahutatakse andurit rohkem ja ei õnnestu saada ribide reaalset temperatuuri vaid peale puhutava õhu oma. Ainuke viis kuidas täpselt seda mõõta on vist infrapuna aga kuidas seda lahendada?

Minul on originaal rihmaratas sellises asendis, et kiirus kõige suurem ja pingutamine generaatoriga. Ja suvel tuli temperatuur tegelikult ilusti üles ja maanteel oli ikka 100+ kraadi.

Ehk siis äkki jätta ventilaatori originaaliks ja õliradiaator ära koristada. Ja siis paigaldada väline radiaator, mida jahutada kas siis elektrilise ventilaatoriga või suunata originaalventilaatori õhuvoolu sinna peale.

Tiit muide sõitis eelmise aasta veebruaris pakasega mingi aja ilma rihmata. Näiteks paar kilomeetrit korraga kuna läks liiga kuumaks.

[pooltelg4]

Ei ole ta harjavaba midagi.

Otseselt mitte, aga kui ta kolmefaasilise pingegeneraatoriga tööle panna, käib jõuvool ju mitte läbi harjade vaid staatori, harjadelt liigub ainult väike ergutusvool rootori magnetiks muutmiseks.

Iseasi kui mõttekas on mehhaaniline energia muuta elektriks ja siis tagasi mehhaaniliseks.

Asjal on mõte, kui pole kasutada muud sidurit. Viskosidur oleks ka hea, nagu mõne auto radiaatoriventikal. Aga kuidas seda rakendada, õhk selle ümber ju ei soojene.

Ja generaator on tal 300W? Tea kas saaks ikka piisava võimsusega ventilaatori temast teha?

Selle ventika ringiajmiseks ei ole niipalju jõudu vaja, jääb isegi reservi. Ja mähistelt saab kindlasti generaatorina vähemalt 0,5kW kätte aga asi dioodides, vene nõrgukesed dioodid on suure sisekaoga ja ei lase läbi tugevat voolu. Aga mootoriks muutmise juures võib need dioodid heaga ära koristada sealt küljest

Oled sa mootoril lasknud töötada ilma ventikata?

Ikka, eile käis väljas -8 kraadiga 3..4 minutit(katsetasin). Katsusin aeg-ajalt käega silindreid ka, oli lõpuks nii ~60 kraadi, kui seisma panin ja rihma peale. Miks see algsoojendamine hea oleks? Toorest on vähem vaja, lambda andurid saavad vähem vatti tahmaga rikka seguga ja kiiremini hakkab ühtlaselt tühikäiku hoidma.

Silindrite soojenemise juures pidasin silmas sekundeid, ventikas ei seisaks kaua. Ja seda ainult talvel, suvel käivituks kohe. Andurid oleks asetatud iga silindri ribisse puuritud auku. Selle diameeter võib olla ~1,5mm, sinna mahub juba väike NTC termistor ära koos termopasta vms-ga. Seal teda ei mõjuta ka tuul vaid ainult silindri sisemusest tulev soojus. Õliradika peaks jah mootorist eraldi panema, et seda saaks samuti iselülituva elektrilise ventikaga jahutada. Genekad ja akud on meil võimsad - miks mitte energiaga priisata. Vesijahutusega mootoritel on niikuinii eraldi el. ventikad ju.

Ma plaanin nüüd mõõta kui pritse tööle saan kui kiiresti ribid soojenevad...

Tegelikult palju keerulist juttu, aga mingit hullu automaatikat meil selleks vaja poleks. Ainult termotakisteid 4 tk(miks neli, sest äkki üks pütt ei löö...aiai), kolmefaasilist generaatorit genekas-mootori jaoks(netis on skeeme palju) ja ühendusjuhtmeid. Võibolla ka nuppu armatuurile, et kui suvel ikka 35 kraadi sooja tuleb, saaks käsitsi ventika maksimumi peale puhuma panna. Kujutan ette, et need pöörded, mida võib saavutada on meeletud...ja õhu liikumine saab kiire olema.

Ehk siis äkki jätta ventilaatori originaaliks ja õliradiaator ära koristada. Ja siis paigaldada väline radiaator, mida jahutada kas siis elektrilise ventilaatoriga või suunata originaalventilaatori õhuvoolu sinna peale.

Nii poleks ka ju paha mõte.

Tiit muide sõitis eelmise aasta veebruaris pakasega mingi aja ilma rihmata...

No vot, pakasega hakkab õhk liigselt jahutama ja kulumine suureneb...

[AhtiH]

Tiidul oli tegelikult see variant, et rihm läks katki ja sai sõita ehk paar kilomeetrit korraga kuna selle ajaga läks temp 120C ja pidi jahutama. Väljas oli külma ehk -10C või vähegi. Tiit võib täpsustada aga enamvähem nii ma seda mäletan.


Aga ventika kohapealt. Mina sellega esialgu igades tegeleda ei viitsi. Kunagi ehk kui muud tähtsamad asjad tehtud. Tuleks välja mõõta kui kiiresti soojeneb silinder ilma jahutuseta vs jahutusega. Ma arvan, et vahe on piisavalt väike sooja ilmaga. Talvel miinusega küll ehk veidi suurem kuid palju talvel sõitmist ikka on?

Üks võimalus oleks muidugi teha siduriga rihmaratas nagu konditsioneeri siduril. Siis oleks küll ainult on/off variant.

Täna saabus treipink ja tegin algust pihustite vahetükkidega. Vaja paar vidinat pingile juurde osta, et saaks täitsa valmis teha.

Pihustite lahenduse mõtlesin ka vist välja. Esialgne lahendus läheb kasutusse testimisel aga hiljem ilmselt kütuselati toorikust mõlemale poole parajad jupid ning need siis omavahel ühendusse. Mootori ja kere vahele kiirühendused. Rõhuregulaatori panen ehk kere poolele.

[AhtiH]

Sai enamvähem valmis tehtud puks, et istutada asendiandur karburaatori jala otsa. Andur Volvo oma ja puksile vaja siis veel auk sisse puurida ning keermestada. Siis istutan võlli otsa ja kuidagi tuleb mingi kronstein teha anduri kinnitamiseks. Hetkel ei olegi otsustanud, kas jätan ainult jala ja sealt otse filtrisse või panen ülemise osa ka külge. Hetkel väike plaan tühikäiguregulaator ka läbi jala (segukruvi august) õhku juhtima panna.