Ennem kui midagi keerama hakkad, peavad olema täidetud tingimused:
* Käik väljas, auto rataste all tõkiskingad, et vältida masina iseeneslikku veerema hakkamist;
* Aku täis laetud(jõuab starterit korralikult, kiirelt vedada);
* Kõik asjaosalised juhtmed(süüde, akujuhtmed, mootori mass)on kindlalt kinnitatud nii füüsiliselt kui ka elektriliselt;
* Klapid peavad olema reguleeritud, selle kohta tuleb ka eraldi õpetus varsti(eeldame seekord, et klapid on õigesti reguleeritud juba ja pigistame siinkohal silma kinni)

Käeulatuses peaksid olema järgmised tööriistad ja abivahendid:
* Lapiku otsaga kruvikeeraja;
* 12 voldine 5W pirn(võib olla pisema võimsusega kuid mitte üle 10W, nt 21W on juba liig);
* Vastav pesa sellele pirnile ja juhtmed pesa küljes;
* Ümar- või lehtkaliiber 0,3mm...0,45mm kontaktivahe paika ajamiseks(plus veel jupike 0,8mm keevitustraati, sellega ajame küünalde elektroodide sädevahemiku paika);
* Väike padrunvõti pikendusega(nr. 10);
* Lehtvõti nr. 10;
* Küünlavõti;
* Sapika originaalvänt(ei pea olema, kui käega rihmarattast mootorit ringi ajada, mis on täpsem) Kui küünlad on maas, on hõlbus käega mootori väntvõlli ringi ajada.
ASUME ASJA KALLALE:
1. Keera maha kõikide silindrite küünlad(4tk). Uuri küünlaid, mustad ja tahmunud küünlaotsad tuleb puhastada puutükiga(teravaid asju kasutada ei tohi, muidu hakkab küünal üle peksma ja säde hüppab vale koha pealt massi) ja seejärel uhu küünlaotsa nt. piduripuhastussprayga(Brake Cleaner), mis on levinud ja kättesaadav puhastusvahend. Küünalde elektroodide vahe võiks olla 0,8mm, see on optimaalne. Sea ettevaatlikult välimist elektroodi keevitustraadi abil nii, et keevitustraat sinna täpipealt vahele mahub. Nüüd pane küünlad kõrvale puhtale riidetükile. Jälgi, et küünalde seibid ära ei kao, vene omadel pudenevad nad tihti keerme ümbert maha põrandale.
2. Seejärel võta maha jagajakaas koos juhtmetega ja tõsta kõrvale. Seda me süüte seadmise vältel ei vaja. Kuna jagaja kontaktid juba nähtaval on, reguleerime nende vahe paika. Seegi ei tohi olla liiga väike või liiga suur(mõjutab kohe mootori tööd ja sädeme võimsust). Kontaktide vahe peab olema 0,3mm-0,45mm vahepeal. Regleerimiseks tuleb lahti keerata kruvi, mis fikseerib kontakte. Teisest kruvist(vaata pildilt jagaja rootori otsa juures olevat kruvi)keeratakse vahe paika, kui kontaktid on maksimaalselt avatud(selleks keerame väntvõlli piisavalt palju, et jagaja nukk lükkakas kontaktid võimalikult pärani).

Peale reguleerimist tuleb esimene kruvi jälle kinni keerata.
3. Järgnevalt saame asuda põhitegevuse kallale, milleks me siia kokku tulime üldse - süüte kontrollimine. Süüde seatakse autol õigeks, et segu silindrites süttiks õigel ajahetkel. Kui süüde on vale, siis auto paugub, lööb õhupuhatajasse leeki(liialt varajane süüde) või - tekitab summutis plahvatusi(liialt hiline süüde). Meie kasutame süüte paika ajamiseks 12V 5W lambipirni, hea väike ja oma kustumisega annab kohe märku, kui säde peaks toimuma(süütehetk). Ühendame jagaja küljest juhtme lahti ja ühendame selle juhtme ning jagaja klemmipoldi vahele pildiloleva 5W pirni. Miks niiviisi? Sest sedasi ei kuumene reguleerimise käigus süütepool ja süütepooli küljes olev tkisti üle ega põle maha. Pirn võtab kogu energia endale ja aitab meid täpselt süüde paika saada. Vaata pilti, kuidas mina pirni ühendasin:

4. Lülitame sisse süüte. Nüüd jälgime, mida teeb rootori ots jagaja peal. Keerame tasakesti mootori väntvõlli ringi(päripäeva). Algul võib seda teha vändaga(kui on võimalik sellist abimeest kasutada). Pöörame väntvõlli edasi niipalju, kuni jagaja rootori ots hakkab vaikselt lähenema kella 9-le(jagaja ots on suuvatud vasakule). Lamp võib vahepeal vilkuda, aga seda ära pane tähele. Kui nüüd jagaja rootor näitab nagu kellaosuti, kella 9 peale, siis on oluline tasakesti käega väntvõlli edasi pöörata. Lamp põleb ja kustub siis, kui rootor vaatab esimese silindri suunas(jagaja ühendusklemmi suunas). Kustumise hetkel pead koheselt väntvõlli pööramise lõpetama. Kontrolli, kas esimese silindri kolb on üleval. Seda saad teha kruvikeerajaga:

Lükkad selle küünlaaugust sisse(ja sügavamale ta ei lähe, sest kolb vaatab kohe vastu). Kui kolb on all ja kruvikeeraja "upub" silindrisse, siis on midagi valesti. Nüüd vaata väntvõlli rihmaratast - kas sellel on näha kaks kriipsu nagu siin pildil?

Vasakpoolne tähendab, et kolb on täiesti üleval(seda me täna ei vaja). Parempoolne on süüte märk(see peab olema mootori korpusel oleva noolega kohakuti). Miks on parempoolne kriips süüte märk? Sest segu süüdatakse mootori silindris alati ennem kolvi täiesti ülese jõudmist, kuna segu põleb uimaselt ja mootor ei arendaks täit võimsust ka. Kui segu süüdata siis, kui kolb on täiesti üleval - jätkuks põlemine ka veel väljalasketakti ajal ja summuti hakkab paukuma ja leeki lööma...

5. Kui läks nii, et kolb üleval ja pirn kustus täpselt samal hetkel kui sa pöörasid väntvõlli märgi õige koha peale - oli sinu masina süüde õige. Viga, et masin ei käivitu vms, peitub mujal.
Kui aga, lamp kustus ja märk on nihkes - hakkame reguleerima!
Võta nr. 10 võti ja keera lahti jagaja taga asuv mutter(aga mitte pildil asuv mutter, seda pole vaja puutuda). Piisab lihtsalt tagumise 6mm-se mutri pinge alt vabastamisest, oluline on, et jagajat saaks sealt tagant "liblika tiivast" nüüd liigutada(jagaja korpus ise peab pöörduda saama). Süütehetke väärtuse kuvab "oktaanikorrektor", see on skaala järgneval pildil:

Skaalal tähendab "+" süüde varajasemaks ja "-" märk süüde hilisemaks. Keera see nooleke seal skaala peal täpselt "-" ja "+" vahele ja pinguta see tagumine mutter kinni, hiljem saame süüdet selle järgi peenhäälestada. Nüüd seadistame jagaja õigel ajal kontakte lahutama(süüdet andma). Pöörame väntvõlli rihmaratta vastupäeva tagasi natuke rohkem, kui vaja oleks märkide kokkulangemiseks. Seejärel keerame uuesti väntvõlli päripäeva edasi täpselt niipalju, et parempoolne märk oleks mootori korpuse noolega kohakuti. See eelmine liigutus oli selleks, et hammasrataste vahel on ikkagi teatavad lõtkud ja nende nullimiseks me väntvõlli edasi tagasi liigutamegi. Nüüd keerame lahti järgmisel pildil oleva poldi:

Peale seda on võimalik jagajat pöörata aga "oktaanikorrektor" jääb õigeks(nulli). Veendume veelkord, et rihmaratta märk on paigas, jagaja rootori ots vaatab kella 8 peale.
6. Seejärel võtame sõrmedega jagaja rootorist kinni ja keerame seda sutsuke päripäeva, kuni on tunda takistust.

See jällegi likvideerib jagaja sees olevad lõtkud. Nüüd pöörame jagaja korpust vastupäeva, kuni lamp süttib põlema. Seejärel hakkame hästi tasakesti jagaja korpust päripäeva keerama(kuni lamp kustub). See hetk on süütemoment ja jagajat ei tohi enam kummagile poole liigutada. Ettevaatlikult pinguta pildil olev polt kinni (mitte liiga kõvasti, polt võib puruneda).

7. Lõpuks teeme kontrolli - pöörame väntvõlli niikaua, et jagaja rootor jääks taas kella 9 peale(vasakule poole)ja lamp põleks. Tasakesti keerame väntvõlli rihmaratast veel niipalju, et lamp kustuks. Kui nüüd on rihmaratta parempoolne märk paigas, oled olnud edukas ja süüde on paigas. Kui märk on nihkes, tuleb alates 4. punktist reguleerimist korrata.
Kui süüde paigas, siis jääb ainult jagajakaas tagasi panna, klambrid kinni ja süüteküünlad plokikaante külge keerata(jälgides, et iga küünla alla saab ikka seib). Paigaldanud küünlajuhtmed, eemaldamelambikese jagaja ja süütepooli vahelt. Kinnita süütepooli juhe jagaja klemmi külge mutrikesega tagasi. Nüüd kõige magusam hetk - kui kõik läks õigesti, peab masin esimesel katsel käivituma(eeldusel, et karburaator on korras, mootori silindrite surved õiged jnejne).
Võib ainult head sõitmist soovida!
Ah jaa, üks asi veel. Kuna sapikas sööks hea meelega bensiini A-76(mida sai veneajal igaltpoolt) siis ei käi ta hästi meie bensiin 95-ga. 95 põleb aeglasemalt, ja selleks on vaja süüdet õige natuke varajasemaks keerata. Seda saad teha hiljem, kui mootor juba töötab(kasutades "oktaankorrektorit" ja tagumist mutrit). Noolekest pead keerama "+" märgi poole.