Oi jah! Lisaks lindudele lendab ka aeg ja oma neli aastat on möödunud ajast mil sai suure hurraaga bagi ehitatud. Minu entusiasm on kergelt öeldes vaibunud kuid imetlus sapika vastu on jäänud. Kui nüüd keerutamine ära lõpetada ja asja juurde tulla siis tahan ma öelda, et see neli aastat ei ole ma niisama maganud, kuigi paratamatult tuleb vahel ka seda teha.
Esimese asjana tahaksin kohe ära märkida, et värvisin torud ära. Enam ei ole kole ja roostes.
Roheline just seepärast, et see on rahu ja harmoonia värv ning see sulab hästi loodusega ühte kui ma mööda söötis heinamaid kihutan.
Hoolikal vaatamisel on märgata veel oulisi muutusi. Näiteks põhi. Kuna ilma põhjata sõita oli ikka paganama ohtlik siis sai selle tarbeks ohverdatud üks teravilja kuivatist pärit tsinkplekk. Bagi mul niikuinii põllumajandusliku suunitlusega masin
Pealegi muudavad "augud" pleki sees põhja oluliselt aerodünaamilisemaks kuna lasevad õhul sõna otseses mõttes läbi põhja liikuda ning samuti voolab vesi sealt ilusti ära. Tegelikult näeb selline ühtlane muster päris bad-ass välja ja jätab oluliselt parema mulje kui näiteks tavaline plekk
Ohutusele rõhuvatest muutustest rääkides tuleb veel ära mainida turvavööd. Kõrvalistmel on 4-punktilised traksid. Need ma tegin küll ise vanadest Norma rihmadest aga olgem ausad parem ikka kui mitte midagi. Muide nendest oli juba kasu, kuid sellest hiljem. Juhiistmel on ainult kõhurihm, sest juht peab saama vabalt askeldada ja traksid piiraksid natuke seda. Tegelikult said mul lihtsalt Norma rihmad otsa. Turvavöödega on veel selline põnev probleem, et kui need pole kinnitatud siis kipuvad tagaratta alla jääma, nii et ohutus ennekõike ja rihmad peale.
Musta bensiinipaagi, mis oli algul raami all, suutsin ma ära lõhkuda ning olin sunnitud asendama uuega. Uus (roheline) aga kahjuks vanast veidike suurem ja ei mahtunud enam raami alla ning seega omandas uhke koha raami peal. mis mulle tegelikult ei meeldi, sest võsas kippus see okste taha kinni jääma. Ilmselt vahetan ka rohelise paagi välja, sest viimane kord ma suutsin selle küljest ära sõita
Kaotatud asjadest rääkides meenub mulle õlivaaras mille ma suutsin ära kaotada kui käisin kultiveeritud põllul driftimas (uskuge või mitte).
Kui mõnel klubilisel juhtumisi vedeleb riiuli peal üleliigne õlivarras siis sooviksin selle sümboolse tasu eest ära osta.
Ühe põneva uuendusena sai lisatud esiratastele porilauad, mis keerasid ratastega kaasa. Need küll suurendasid natuke pöörderaadiust kuid vähemalt ei lennanud nii palju s*tta silma. Kaks eelmist lauset on mineviku vormis sest porilaudadest otsustasin loobuda pärast seda kui ma olin need kolm korda küljest ära sõitnud. Peenikesed metalltorud ei kannata minu sõidustiili, vastupidiselt sapika mootorile.
See võis olla umbes 2012 aasta, kui mul tuli huvi katsetada süsteemi mida võiks hellitavalt Lohh Nessi koletiseks nimetada, sest sellest räägivad kõik aga näinud pole keegi (vabandan nende ees kes siiski on). Nimelt Sapika mootorile Lada karburaator. Selle tarbeks sai kasutaja "uve6" käest soetatud vahetükk. Olen kuulnud, et Venemaalt võimalik tellida ka spetsiaalset sisselaskekollektorit mis ühildab Lada karpa Sapika plokiga. Minu katsetused kahjuks vilja ei kandnud ning praeguseks olen läinud jälle tagasi K-127 peale, sest kütusekulu 1 liiter pooleteist minutiga, kohepel lõksudes ei olnud mulle aktsepteeritav. Tähendada saab seda, et Lada karpaga käis mootor tühikäigul ideaalselt ning üllatavalt meeldiv oli madalatel pööretel sõitmine, vastupidiselt K-127'le.
Lada õhupuhasti näeb päris edev välja tegelikult
Kahju et sellest asja ei saanud.
Tehniliste täiustuste juurest nüüd aga sõitmise juurde. Esmalt tahaksin välja tuua ühe väga erilise juhtumi, mille üle ma tegelikult väga rõõmus ei ole. Täpsemaid asjaolusid ei olegi ilmselt vaja kirjeldada, sest pilt pidavat rohkem kui tuhat sõna ütlema aga mul on lausa kaks pilti.
Juhtus see 2013 maikuus. Kiirus oli hinnanguliselt 70 km/h (spidomeetrit ju ei ole). Põrkasime vasaku küljega vastu paremas teeservas seisvat puud. Ehk siis enne puud tegi masin 90 kraadise pöörde ning pärast kokkupõrget veel teise samapalju. Siiani ei ole ma kindel miks see täpselt juhtus aga kahtlustan tehnilist riket. Pooltelje ots oli käigukastist igatahes eraldunud. Võimalik, et see tuli välja põrutuse tõttu, kuid võibolla tuli see välja sõidu ajal ning plokeeris ratta. Hoolimata minu kesisest sõiduoskusest libedatest teeoludest ja olematust juhitavusest on ju siiski natuke veider täiesti sirgelt teelt välja sõita. Ma mäletan et keerasin enne lõppu veel rooliga vastu kuid see ei mõjunud. Kõrvalistuja pääses kergema põrutusega, mina lonkasin umbes nädala. Masina taastasin paar kuud hiljem.
Ühe huvitava põllumajandusliku ettevõtmisena aitasin emal põõsaid välja juurida
Aegajalt käime kuttidega külavahel sõitmas.
Viimane kord sai ka veidikene audiovisuaali jäädvustatud.
Kusjuures kui ma üldse kohalt ära saan siis püsib bagi isegi kannul sellel ATV'l (põllul ja teel muidugi).
Selline on olunud siis sapikabagi käekäik viimase nelja aasta jooksul. Loodan, et oli huvitav lugeda. panen siia alla veel mõned pildid.
