Alustuseks on vaja töödeldav pind vanast värvist puhastada. Seda saab teha mehaaniliselt liivapritsiga, ketaslõikuri otsa käiva ümmarguse traatharjaga või muude käepäraste vahenditega, peamine on et pind saaks "haljaks", värvitükid plekil rikuvad kogu ettevõtmise. Järgnevalt kasutame lahustilappi, ja pühime detaili korralikult üle, et see saaks puhtaks rasvast ja õlist.
Nüüd saab alustada roostemuundaja kandmisega pinnale.
Natuke roostemuundajate saadavusest ja koostisest:
Autokeemia poodides müüakse erinevaid roostemodifikaatoreid. Mina olen järele proovinud Läti toodetud "Buvanoli"(müügil ehituspoodides).
...ja vene "Bikar-i"(Viljandi Automoto pood jt poed, mis müüvad Venemaalt toodud autokeemiat, arvan et Tartus Ülo Äris leidub seda ka).
Roostemuundaja kujutab endast happelist vesilahust(osad sisaldavad ortofosfohapet, mõned tanniinhapet) Räägitakse, et tanniinhappega roostemodifikaatorid on paremad ja jätavad plekile tugevama kaitsekihi.
Muundaja lahus reageerib pinnal oleva roostega, ja tekib tugev fosfaadikiht, mis takistab edasist roostetamist ja on samas, ka suurepärane aluspind kruntvärvile. Teoreetiliselt ei ole täiesti haljas metall isegi hea, sest muundaja reageerib ju roostega, mite halja metalliga. Tegelikult see päris nii ei ole, vastasel korral peaksime sihilikult metalli kergelt roostetama ajama(väljas vihma käes seismine jne). Kogemuste põhjal võin väita, et ka haljale metallile tekib kaitsekiht, meenutab värvuselt tsingitud metalli.
Mugav on kanda lahus pinnale pintsliga, ühe korra ja lasta reageerida soovitatavalt üle 20kraadi temperatuuri juures. Parim tulemus peaks saabuma 60 kraadi juures, kuid siis tuleks plekk viia saunalavale ja kui katta vaja tervet autot siis läheb ettevõtmine keeruliseks.
Nüüd tuleb jälgida, mis metalli pinnal toimub. Olenevalt tuulest ja keskkonna temperatuurist aurustub vesi tasapisi ära ja vaikselt hakkab pinnale tekkima hallikas kiht.
Nüüd kui on näha, et pind muutub kuivaks, niisutame seda vette kastetud pintsliga(käia üle kogu pind). Lõpptulemuse määrab pinna värv, peale 2..4 niisutamist hakkab metall tumedamaks muutuma, see näitab kaitsekihi tekkimist. Ise olen niisutanud kuni 5 korda ja arvan, et see teeb ainult head.
Lõpetuseks, puhastame pleki destilleeritud vette kastetud lapiga korralikult lahusejääkidest puhtaks. Seda tuleb kindlasti teha, sest lahusejääkides võib olla veel hapet ja see võib pinna hiljem uuesti roostetama panna. Mis aga maha ei tule, on tume foskaadikiht. See on valmis edasisteks töödeks - kruntimine, värvimine.
Kõike paremat klubilistele ja head katsetamist!
Võta nüüd kinni...