see lisapaagiga süsteem pole vast hea mõte...mulle tundud
võta mingi vana monopritse pump ja proovi nii et võtad karpa kaane ära ja ujukiga hoiad nõelklappi kinni..samas ühendad pumba taha ja ja lased pena sisse...siis näha mis ta sellle survepeale ütleb
no ei ole võimalik ,et kõik bensiinipumbad on nässus ja kõikidega on sümptomid ühesugused.Veel viimane katse: sa pead ajutiselt leidma teise võimaluse bens. toimetamiseks pumbani .sul on ikka mingi kala seal paagi sisu ja pumpa siseneva toru vahel.pea on sul mõtteid täis ,nii et lase nüüd fantaasial lennata.EDU.
mul sakslasel-raktoril sama häda,sain kuskil 20 min.tööd teha,jäi seisma.see siis kui mootor päris kuum juba.imelik see et käega lõin kütte üles läks käima.natu jälle tööd tehtud,sama häda-küte otsas.päris viga ei leidnud,vahetasin kõik ära-pumba,pulga ja pumba aluse.aga kui käega üles lõi siis pumba häda nagu poleks,vöi pulk jäi kuumaga kinni.peale seda remonti pole enam jamanud.muidugi vaata kas paak vaakumi ei jää,mul kaubikul jäi-20 kiltti sõitu,jäi seisma.siis paagi kork korra lahti,jälle edasi sõittu.nii pea 80 kiltti:)
No ja siis lõplik pilt. Karp on nii suur, et peaks enamasjaos polsterduse sisse ära kaduma. Ülemine pikendus tuleb siis kuidagimoodi paika saada. Altpoolt on asi kordades lihtsam.
Last edited by Sapi-Vana on Sat Jun 13, 2009 10:21 am, edited 1 time in total.
Ja siis hektevisuaal olukorrast allpool mootorikatet. Filter on veel lõplikult kinnitamata ja see kummiosakond läheb ilmselt vahetamisele kergema plastlohvi vastu. Aga muidu töötab laitmatult.
Eila siis sai seda uut toitesüsteemi edasi arendatud. Teadmiseks teistelegi - see ümmargune latakas, kust bensiinitoru välja tuleb, on seatinast ja tasub igal juhul üle vaadata. Näiteks minu masinal oli see seib toru juurest natuke lahti. Arvestades, et seatina ja toru ei olnud omavahel kokku joodetud, vaid oli kasutatud ainult pressimise meetodit, siis pole mingi ime.
Egas midagist... sai siis selle asemel jämedast plekist seib lõigatud, augud sisse lastud ja ühe asemel kaks toru pandud. Üks sai selline sõrmejämedune ja teine seesama vana. Jämedama toru otsa sai pandud kütusekindel voolik, mille kaudu liigne juga vaiksemalt paaki tagasi saab minna.
Karpa oma toide sai ka ümber tehtud - karpasse tuleb voolik otse salongist välja tuleva toru küljest. Tervikuna tundus asi olevat üsnagi soliidne.
Pump ise läheb salongi sisse tagaistme seljatoe külge. Ega ta nüüd nii palju ka ei lärma, et mootori lärinast üle kostab. Pumba lüliti tuleb ette armatuurile. Ega pump ei pea kogu aeg töötama, mingist kümnesekundilisest tsüklist peaks olema küll ja küll, et ülejoksupaak silmini täis lüüa. Edasi teeb gravitatsioon juba oma töö. Arvestuslikult peaks ülejooksupaagist tulevast bensiinist piisama vähemalt 10 km läbisõitmiseks.
Last edited by Sapi-Vana on Tue Jun 16, 2009 4:36 am, edited 1 time in total.
Kas keegi oskaks mulle öelda, kas kõrgsurvepumbale järele pandav metallkestas bensiinifilter vähendab pumba survet (ja kui vähendab, siis millisel määral) ning kas ta on hüdraulilise löögi jaoks puhver? Ma siin arvestan praegu torude üleminekute paksusi (igaüks neist muudab oluliselt joa mahtu järgnevas teekonna osas) ja vastav asjakohane info oleks ilmselt tänuväärne.
Infoks... kõrgsurvepump kirjade järgi viskab välja 6 atmosfääri survet. Õhurõhk meie ümber on 1 atmosfäär. Seega oleks ilmselt ideaalne survejõud enne karpat 1,2 ATM. See kõik on saavutatav juba valmis ehitatud ülejooksukarbi abil (kus siseneva ja väljuva toru mahuvahe on viiekordne) ning ühe üleminekuga karbi ja karpavooliku vahel.
Novatt... kui nüüd selgub, et see filter siiski vähendab edasist survet, siis ilmselt üleminekut vaja ei olegi. Kui ta on ka hüdraulilise löögi puhvriks, siis pole vahele vaja ka paisuballooni.
Kõige lihtsam oleks panna kraan vahele, aga nende survete juures ma ei usu, et ükski kraan oleks hea mõte.
Last edited by Sapi-Vana on Wed Jun 17, 2009 7:55 am, edited 1 time in total.
Hhee! Eila siis proovisin järgi. Kogu süsteem funkab ilusti. Aga paistab, et tagasivoolutorud said veidi suured, mistõttu surve karpa suunas on veidi väiksem kui nõelklapp seda tahaks. Proovisin siis tagasivoolu ahendada ja see andiski juba tulemusi... siis aga mõtlesin, et selle vahekarbi tegemine võttis ju ainult tunnikese, seega miks süsteemi ilu mingite pigistustega rikkuga. Teen lihtsalt uue karbi vahele ja kogu moos.
Pealeselle panin tähele, et see pump lärmab natuke rohkem kui ma eeldasin. Seega läheb see ikkagi mootoriruumi.
Aga muidu jään projekti esimese katsetusega väga rahule.
Urraa... kolmas katsetus läks siis läbi. Ehk teisisõnu - kolmas keevitatud vahepott sai 100% kütusekindel ja õigete torudega. Kohalikud soovitasid tagtasivoolule 1.5 atmosfäärise surveklapi peale panna ja ma arvan, et see on hea mõte. Iseasi, mis see surveklapp maksab ja kust seda saab.
juhiksin tähelepanu asjaolule,et minule teadaolevalt ühelgi autol ei asu elektriline pump mootoriruumis,ikka on ta kas paagis või selle lähedal.Just selles mõttes ,et kuidas kapotialune temperaruur tema tööd mõjutab.Edu.