Kalle 3A3-966B 72'

[pooltelg4]

Ei tea kas sellele ilusale starterile pendiksit la leidub ja kas see sobib sapika omale ka? Hea oleks korralik asi sisse panna.

Neid startereid otsisime nagu tikutulega taga, kõik tarnijad ütlevad et kuna traktoritel käivitusmootoreid enam ei kasutata, siis pole startereid ka võtta kusagilt... varuosade koha pealt kahtlen natuke, et leidub, uute komplektssete starteritegagi on kitsas käes.
Kindlalt tean, et saada on harjasid, vask-grafiitpukse(terve komplekt) ja tõmberelee leiaks ehk ka. Uurin sinu jaoks järele, mida saada on!

[pooltelg4]

Hetkel ilm supper ilus ja riietun sapika juurde minekuks. Kruvin teise starteri alla(ennem proovin ka, kas töötab üldse) ja teen kohe katsetuse, kuidas ta mootorit ringi ajab. Sellest sõltub, kas ma viitsin üldse täna enam süüdet, klappe jms üle vaatama hakata(et miks ta eelmine kord ei käivitunud). Ja kui käima läheb, saame õliradikat jms testida.

[pooltelg4]

Eilne remondipäev oli edukas, kuid ainult poolenisti. Sain mootori külmast peast kiire hooga ringi käima ja aku peab ka nüüd palju paremini katsetustele vastu(õige starter ikkagi, ST-368). Sellel on olemas ka süütepooli variaatori lühistamiseks klemm, et käivitamise ajal säde äkilisem oleks.

Aga käivitumisel on ikka kala sees. Masin paukus, lõi tagasi, keerasin süüdet hilisemaks - lõi summutisse pauhhhh. Mida teha mehed, enam pea ei võta. Ennem pritse ehitamist käis kõik nagu kellavärk. Mida siis tegin, et mootor käima ei lähe? - viga peitub vist süütepoolel. Paigaldasin nimelt uue jagaja. Vana andis ideaalset sädet, aga uus on miskipärast teistsuguste nukkadega, katkestab ebaühtlaselt. Kas selles võib viga olla?
Reguleerisin klapid 100% paika, panin süüte esimese silindri järgi piinliku täpsusega õigeks ja olin täiesti kindel, et oh - nüüd käivitub. Aga siis ei teinud enam üldse midagi(kütus on, säde on, surved 8-8-8-8 ja mootor pöörleb sapika kohta kiiresti ringi). Vaikus, ainult starteri müra oli. Ei pauku ei midagi. Jagaja tuleb vist uus otsida.

[metsamees]

Ei ole siin maailmas ka midagi uut. Kuidagi väga tuttav tuleb ette.
Aasta oli siis umbes 96. Kaks pealaest varvasteni õlist tonti garaazis vaese sapika kallal. Käsil oli järjekordne mootorivahetus/remont. 2 või 3 täispikka päeva juba asjaga tegeletud. Doonoritest kokku otsitud parimad silindrid ja kolvid. Uued rõngad peal. Klapid reguleeritud. No kõik kohad üle käidud kuni kulunud poolteljeristide vahetamiseni. Süüde ilusti märkide järgi nii täpseks kui võimalik aetud.

Esimene käivitamine- ei midagi, teist korda-sama teema. Starter käiab mis kole aga ei miskit. Juba vaja süüdet kruttima hakata. No ühesõnaga kui see pauk ükskord käis oli sumpast korralik leek väljas. Ühel remontijatest lihtsalt kõrvad lukus ja vilistavad, teisel nii hästi ei läinud. Sõber sattus selle jõmaka ajal täpselt jalgapidi sumpa toru ette. Natuke põlvest allpool pükstel auk sees, jalg tahmane ja teiseltpoolt jalga püksid õmblusest umbes poole pikkuse ulatuses lahti.

Läks aega mis ta läks aga pikapeale mõtlesime välja. Kurja juur oli valesti kokku laotud jagaja. Rootor vaatas 180 kraadi vales suunas ja sädet said silindrid mitte survetakti vaid väljalasketakti ajal. Väntvõlli peal olid küll märgid koos, aga seda ei paista ju väljastpoolt kuskilt mis asendis see nukkvõll parajasti on. See ju teeb ühe täispöörde kahe väntvõlli tiiru kohta.

Lihtne lahendus- kõiki küünlajuhtmeid 2 augu võrra edasi tõsta.
Korrektne lähenemine asjale- Jagaja maha ja vot nüüd veab mälu alt. Mitte ei mäleta kas see oli sapikal või vanal passatil. Igatahes ühel piisas vist lihtsalt rootori 180 kraadi keeramisest, teisel oli jagaja all otsas sälk tsentrist väljas ja pidi stopperi välja lööma ja võlli alumises otsas oleva jubina teist pidi keerama.

Üks asi mis sellest päevast meelde jäi oli see et jagaja rootor võib ka vales suunas otsaga olla aga millegipärast paremini on meelde jäänud et tagant mootori juurest starteri relee otstest sapikat käivitades ei seisa ma enam kunagi sumpa toru ees.
Igatahes peale uuesti kokku ladumist käivitus sapik esimesest korrast, gaasi andes läks pöördesse nagu mootorsaag ja esimese testsõidu ajal saima spido seieri sinna 130 kanti.

Edit: ah jaa, veel üks enam-vähem sellest ajastust pärit mõttetera. Kui sapik enne käis väga hästi ja mingil x põhjusel ühel hetkel on jõud kadunud siis süüde tõenäoliselt ise valeks läinud ei ole. Seda on küll raske uskuda, aga millegipärast jagajad ei käitu nii, et polt kruvib ennast lahti, jagaja keerab süüte valeks ja siis kruvib polt ennast korralikult kinni tagasi. See ei ole ainult sapikameeste kiiks. Nii mõnelgi teisel autol olen näinud suhtumist et ei käi mootor vist päris nii nagu peaks. Kiire pilk üle mootori ja juba haarabki esimese liigutusena käsi mutrivõtme järgi millega saab süüte valeks keerata.

See viimane edit ei käi tegelikult päris selle teema kohta aga lugejaid on ka teisi, äkki on kellegile kasu

[AhtiH]

Jutt on õige. Süüte seadmisel peab olema esimeses silindris survetakt. Seda saab edukalt kindlaks teha pannes küünlaavasse punni või näpu ette ja siis on tunda kui hakkab pressima. Peale seda siis keerata edasi niipalju, et märk läheks paika. Küünlaavast võib sisse ka mingi varda ajada ja kontrollida, et kolb oleks üleval samal ajal kui rihmarattal märk paigas.

Jagaja võlli keeramiseks 180 kraadi on vaja alt tihvt välja lüüa ja ots ringi keerata. Kusjuures mul oli üks jagaja, millel oli võll veel kolmandat moodi paigast ja ei saanudki kasutada. Asend jäi lihtsalt liiga valeks.

[pooltelg4]

Kurja juur oli valesti kokku laotud jagaja. Rootor vaatas 180 kraadi vales suunas ja sädet said silindrid mitte survetakti vaid väljalasketakti ajal. Väntvõlli peal olid küll märgid koos, aga seda ei paista ju väljastpoolt kuskilt mis asendis see nukkvõll parajasti on. See ju teeb ühe täispöörde kahe väntvõlli tiiru kohta.

Vot siin võibki minu "kala" peituda. Miks ma kohe selle peale ei tulnud... kokku ladusin ma selle jagaja ju ise ja kes enam mäletab, mis pidi. Samas, ma ju kontrollisin - esimese silindri kolb oli Ü.S.S, märk rihmarattal paigas, jagaja rootor esimese silindri poole suunatud(jagaja klemmipoldiga kohakuti) ja klapid suletud(klapikambri kaas oli maas pealt ära). Kahtlustan kõige enam nukka, et esimesel sinidril võib säde õigel ajal tulla, aga järgnevatel silindritel toimub süütamine juba valel hetkel. Võtan nädalavahetusel jagaja ette.

[AhtiH]

Kui klapid olid kinni siis on nukk paigas. Ei saa olla nii, et üks silinder paigas ja teised mitte.

[pooltelg4]

Jutt on õige. Süüte seadmisel peab olema esimeses silindris survetakt. Seda saab edukalt kindlaks teha pannes küünlaavasse punni või näpu ette ja siis on tunda kui hakkab pressima. Peale seda siis keerata edasi niipalju, et märk läheks paika...

Ma kasutan alati kruvikat proovimiseks, ühe käega venitan väntvõlli ringi(ilma küünaldeta ja surveta) ja siis teine käsi on kruvikaga küünlaaugu juures(kruvika ots sees) ja kui kruvikas tõuseb, saan aru et peab jälgima märki ja ajan nii kolvi paika.

Tekstoliit mul ikka katki ei tohiks olla üleöö läinud, ehitamise ajal läks sisse uus hammasratas ja see on sõitnud/töötanud väga vähe. Kas see jagaja nuka jutt oleks reaalne, et valede nurkadega vms? Aga samas, kui esimeses silindris toimub süüde õigel ajal, peaks selle järgi säde teistes silindrites ka juba õigel ajal segu süütama.

Mootorist ka veel natuke juttu. Originaal-mehaanilise pumba asemele käis gero pump, millel käisid kontaktid minema ja suunarelee asemele. Käib nagu kellavärk. Karpa toimib ka kenasti, sellist kiirenduspumpa pole mul kunagi olnud, mis nii ilusasti sirtsutab

[pooltelg4]

Jõudsin järeldusele, et siis on mul klapid ka valesti reguleeritud, kuna reguleerisin jagaja rootori asendi järgi. Seega peaks tööjärjekord ka teine olema jnejne. Segane lugu.

[tuust]

Jagaja rootori 180 kraadi keeramiseks on ka lihtsam moodus, kui tifti eemaldamine. Võta jagaja maha, siis kruti mootori küljest ära jagaja jalg, mille võlli alumises otsas on hammakas ja keera seda 180 kraadi ja pane kõik kokku tagasi. Klapid ei saa sul valesti reguleeritud olla, sest kui nukkvõll on õieti paigas siis ei saa ju valesti reguleerida, valed saavad olla vaid klapivahe suurused, mis isegi ei tohiks väga rolli mängida käivitusel (natuke aga kindlasti).

[AhtiH]

Kui mootor on lahti käinud siis võib vabalt olla see jalg (hammakas) valesti sisse ka pandud. Raamatus muidu täitsa olemas pilt kuidas korrektne on.

Samas aga kas jala sai kätte ilusti ilma ülemist plekki eemaldamata?

[pooltelg4]

Jagaja rootori 180 kraadi keeramiseks on ka lihtsam moodus, kui tifti eemaldamine. Võta jagaja maha, siis kruti mootori küljest ära jagaja jalg, mille võlli alumises otsas on hammakas ja keera seda 180 kraadi ja pane kõik kokku tagasi. Klapid ei saa sul valesti reguleeritud olla, sest kui nukkvõll on õieti paigas siis ei saa ju valesti reguleerida, valed saavad olla vaid klapivahe suurused, mis isegi ei tohiks väga rolli mängida käivitusel (natuke aga kindlasti).

Tõsi, on küll. Aga igaksjuhuks ei hakka talda näppima, tihvt käib lihtsamalt ära(olen seda juba puutunud).:p seepärast mul rootor võibolla valesti ongi. Ja ei tulnud ise kohe selle pealegi, et rootoris võib viga olla, arvasin et kindlasti miski muu. Reguleerin/muudan asjad ära ja siis proovime uuesti.
Mis võib starteril viga olla, kui tavalise käivitusheli kõrvale kostub startimise ajal starteri seest selline undamine? Puksid? Väga veider hääl,nagu kaevu-vibropumba undamine, muidugi see ST-368 on mul kuus aastat puutumata riiulul ka seisnud, vb midagi kinni paagatanud. Ja oli tunda, et neljandal..viiendal käivituskatsel jäi seda häält natuke vähemaks. Kas keegi teine klubiline on ka sellist heli täheldanud oma starterist?
Kiiresti käis ringi küll, peaegu võrreldav lääne autode omadega.

Üks küsimus veel. Kui tasakaalustatud on sapika kepsud, kepsukaaned jms tehase poolt?
Mul on algusest peale juba kerge vibra mootoris sees. See kandub umbes 1500 pöörde juures korraks keresse ja siis läheb üle(tekib nagu resonants). Kas see on normaalne või on see ainult minul nii? Tark oleks vist need asjad täpse kaaluga üle kaaluda ja ühesuguseks käiata. Seda ma ka ei mäleta, kas tasakaalustusvõll läks õige sisse, rääkimata hoorattast(valisin ilusamad kuus aastat tagasi) See kõik ju mõjutab. Kus saaks neid asju tasakaalu ajada(hooratast väntvõlliga koos ning tasakaalustusvõlli vastukaalu.

[pooltelg4]

Kui mootor on lahti käinud siis võib vabalt olla see jalg (hammakas) valesti sisse ka pandud.

Tegelikult pole mul see tald sealt maha vahepeal käinud ja peab olema õigesti. Jagaja on küll teine ja võll võib vabalt 180 kraadi nihkes olla.

Samas aga kas jala sai kätte ilusti ilma ülemist plekki eemaldamata?

Ma ei anna pead aga sain kätte kunagi ka ilma plekke eemaldamata.

[AhtiH]

Üks küsimus veel. Kui tasakaalustatud on sapika kepsud, kepsukaaned jms tehase poolt?
Kus saaks neid asju tasakaalu ajada(hooratast väntvõlliga koos ning tasakaalustusvõlli vastukaalu.

Täitsa oleneb. Indreku mootoril olid üsna ühes kaalus aga minu omadel (mis kellegi poolt kunagi lahti käinud) olid suured erinevused. Ja kepse mitut tüüpi ning nende omavaheline kaal erineb ikka meeletult.

Korralikult tehakse Soomes. Mul plaan kunagi saata aga eks see piisavalt kallis, et ei tasu eriti ära sapikal. Kepsud kolvid samasse kaalu ja tasakaalustusvõll paika. Mootori toite- ja süütesüsteem ka paika ja töötab kenasti.

[pooltelg4]

Jõudsin täna asjas lõplikult selgusele, miks ma mootorit tööle ei saanud. Viga ikka töövõtetes ja loogikas. Unustasin, et nukkvõll teeb ju ühe täispöörde väntvõlli kahe pöörde kohta(mis on enesestmõistetav ju, ei tea miks lootsin, et sapikal pole nii vms). Peab ennem maal tööle hakkamist rohkem pea välja puhkama numbritest jms saastast.
Ilmselgelt oli mul hooratta märk paigas, kolb üleval, kuid algas parasjagu väljalasketakt(sellest ka pauk summutis). Vaatasin, et klapid on enamvähem kinni(see eksitas). Tegelikult hakkas väljalaskeklapp avanema hoopis. Tegin kogu häälestusvärki jagaja rootori järgi - suur viga!
Nüüd tarvis homme ära teha:

1)Jagaja maha, võlli otsak teisipidi pöörata;
2)Jagaja mootori peale tagasi, küünlad maha, süüde õigeks sädeme abil(olen viimasel ajal seda meetodit kasutanud, täpsem), klapid reguleerida õiges järjekorras(1-3-4-2);
3)Viimast korda süütehektke kontroll, küünlad ja jagaja kaas peale tagasi(juhtmed peale);
4)Süüde sisse, kõrvad kinni katta ja starterit anda! täiesti lõpp, kui loll võib inimene olla, nii lihtsa vea kallal vaevab neli tundi pead ja katsetab pea hulluks otsas :p

Suur aitäh Metsamehele , Tuustile ja Sipelgale juba ette!