metsamees zaz968a 1976

[urps]

aga saada pilte oma niinimetatud kesklukust,teeksin ka sama siis saaks ehk muusika ka sisse panna,ja signa ka ooo see oleks eriti luksus:)

[metsamees]

Mis neist õnnetuist keskluku mootoritest ikka pildistada, tavalised 2 juhtmega mootorid. 5 juhtmega pole mõtet panna kuna nii või teisiti võtmest sapaka sees olevaid nuppe alla ja üles liigutada ei saa ja uste lukustamine käib ainult alarmi puldist.
Mootor ise on ukse all servas ja üles nupu juurde jookseb vähe jämedamast traadist painutatud varras. Mootori juurest tuleva ja nupu enda varda ühendamiseks kasutasin mina jupikest suurema auguga klemmliistust., natuke peksin veel enne ovaalseks ja hoiab kinni küll. Kõige suurem jama tekib hingede juurest juhtme vedamisega. Juhe peab tõesti hästi painduv olema muidu on varsti puru. Hästi peaks sobima kõlarikaabel. Teist otsa pidi jooksevad juhtmed alarmi klemmide alla ja rohkem keemiat polegi.
Mõni alarm (näiteks jablotron) tahab keskluku mootorite ja alarmi ploki vahele veel karpi mis mootorite juhtimisega tegeleb aga selle saab ka tegelikult kahe peaaegu suvalise romulast võetud releega asendada.

Kogu selle alarminduse ja muusika installi juures ei tohi ära unustada et tegemist on siiski sapikaga ja sapikas tõmbab nagu magnetiga torupäid kelle kinganumber on suurem kui IQ.
Auto vargaid hästi paigaldatud alarm ja immo natuke pidurdavad, maki vargaid paneb lõugav auto natuke kiiremini tegutsema ja hetkeks võibolla ehmatab ära aga debiilikute eest kes lihtsalt tulevad ja lõhuvad ei kaitse mitteüks valveseade. Võibolla ainult 3-4 meetrise mao salongis pidamine või karurauad pedaalide peal aga ka siis on juba lukud/aknad lõhutud kui selliste üllatusteni jõutakse.
Loota et üürgava alarmi peale keegi öösel välja tuleb ja vargaid taga ajama hakkab on ilmne naiivsus. Endalgi läheks üpris mitu minutit enne kui silmad lahti saaks, riided selga ja uksest välja asja uurima.

[metsamees]

Seisuga 28 juuni on minu sapikal juures meeletu luksus nimega istmesoojendused. Lülitite osa tahab veel mõlemist saada aga põhimõtteliselt juba kütab istmeid.

[metsamees]

[metsamees]

Sapika peale mõeldes sai hangitud scorpa 90 Amprine genekas. Nüüd tuleb veel rull keevituse traati osta, natuke kukalt kratsida, vaba aeg tekitada ja genekas auto külge kruvida.

[metsamees]

Jälle üks suvine nädalavahetus möödas millest päris suur tükk sapikaga veedetud.

Seede õhtul tekkis idee firma suvepäevadele (Kuusalu kanti) sapikaga mina. Sinna sõit läks ilma suuremate jamadeta, peaaegu. Mõni km enne kohale jõudmist avastasin et taga parem ratas on kahtlaselt lääpas ja käib kurvides vastu keret- selge, kiige mäda, teha polnud ka enam mittemidagi. Igatahes sama päeva õhtul hakkasin tagasi tartumaale sõitma, 200 km, 4 tundi, rakveres pooletunnine boksipeatus. Uskumatu aga pool kaksteist öösel on võimalik rakvere linnast, täpsemalt bensukast leida keevituselektroode.
Rehvi siseküljele määritud pool purki tavotti et vähekenegi kergem pleki vastu nühkida oleks ja sõit arvestusega et iga kilomeeter oma õuele lähemale tähendab odavamat treileriga vedu.

Mõned tunnid hirmu aga nii uskumatu kui see ka pole, vedas oma õuepeale ära. Ei kukkunud ratas alt ära ja ei teinud isegi rehv pauku.

Eilne päev läks doonori alt terve kiige lahti harutamisele + sõitval masinal kiige vahetuse peale. Õhtuks oli masin jälle koos.

Tänasest päevast pool läks jälle sapika kallal nokitsemise peale, seekord vähe loovam töö.
Õhtuks seis selline. Pingutust tuleb natuke veel painutada aga idee poolest on mehhaanika valmis.

http://fotoalbum.ee/photos/viruvalge/33960145

[metsamees]

Suur genekas on peal ja töötab.
Eile kadusid heast peast suunatuled ära. Peale relee lahti võtmist ja klemmide läikima nühkimist hakkasid jälle tööle.
Kuna juba klemmide nühkimiseks läks võtsin salongikütte bensiinipumba kah lahti, tegin klemmid jälle puhtaks, aga endiselt on vaja uusi korralikke klappe, kuidagi liiga tihti plõksub see pump ja soendus korralikult kah tööle ei lähe.
Täna õnnestus bensiinipaak täiesti kuivaks sõita, nööri otsas bensiinijaama jõuda ja seal peale tankimist ootas juba järjekordne üllatus- starter otsustas mitte ringi käia.

Igatahes igav selle autoga ei hakka.
Põhinäitajad: 1000 km peale kulub keskmiselt 100 liitrit bensiini ja 5-6 remondipäeva.

Ees ootab esisilla paika panek, istmesoenduste lülitite paigaldus,
võib-olla tulede automaatse lülituse paigaldamine, salongisoenduse pumba ette tuleb veel bensiinifilter panna.

[metsamees]

Minupärast võib selleaastase sapikahooaja täna avatuks kuulutada.

Seoses ühe nädala lõpu poole toimuva "tellimussõiduga" sai minu kõige ilusam auto talveunest äratatud ja linna sõidutatud.

Käima läks ilusti, sõitis kah. Hambaid näitas ainult eelmine aasta paigutatud rulliga turvavöö mis ei tahtnud kohe kuidagi niipalju ennast välja kerida et üle kere ulataks. Ei kõlba ikka suurel kodumaal valmistatud auto külge kapitalistlikus maailmas toodetud rämps.

[metsamees]

Kas on veel maailmas universaalsemat autot kui nõukogude sapikas?
Kõlbab metsas seenel ja jõulukuuse järel käimiseks, on vedanud oma kukil maale puudevedamise käru jagu rauda ja aidanud venna elamise remontimisel isoveri pakke hulgim vedada, 6 aastat tagasi on pakkunud offroad närvikõdi

Vahepeal vedanud oma turjal raadioamatööride varustusse kuuluvat antenniparki
http://www.hot.ee/viruvalge/DSCF0192.JPG
Kui kogu külas valitses vooluta olek siis koostöös vana upsiga pakkunud elektrivoolu et telekas pilti näitaks.
Tänu pagasnikus peituvale "tööriistakuurile" sobib suht probleemivabalt tehnilise abi autoks kõikvõimalikes olukordades. Okei tõele au andes tihti on ise abivajaja rollis kah.
Eelmine aasta siis sai veel ära proovitud et sapikas on võimeline omal jõul läbima 400 m raja kiirendusvõistlustel.

Ah jaa, nende igasugu helgete mälestuste kõrval kõige värskem trikk: pole probleemi, sapikas sobib ka pulmaautoks.

[uve6]

:oB)

[metsamees]

Lugesin Sapi-Vana teemat ja sealt herr Kellukese hetkel viimast posti et sapikas traumeerib lapsi. Mõtlesin kas postitada sinna või siis oma "liivakasti" ja võibolla sobib siia rohkem.
Mina selle väitega nõus ei ole.

Umbes minu ajaarvamise poolepealt (ajaarvamine algas 1983 aastal) on mitmeid helgeid mälestusi seotud just sapikaga.
Täiesti unustamatu elamuse jättis näiteks peale järjekordset sapika poolset lusika nurka viskamist selili autoall puksiirköie kinnitamine ja sellele järgnev. Lugu lühidalt:
Mingi hetk hakkas hirmus kolin mootoris. Ega midagi tuli naabrimees järgi tellida. Kurat seda enam mäletab miks ma just selili seal teeääres seda köit kinnitasin aga mega hea koha valisin selleks tegevuseks.
Igatahes köis sai silla ümber kinni ja sõit läks lahti. Aga vot see naaber mul on selline raskema jalaga poiss, kiirused ikka sinna 100 kanti mis sest et teine masin nööriga sabas.
Oli mul sant enesetunne et heal autol mootor jälle tuksis aga veel shitem oli paaril tosinal punasel sipelgal kelle pesas ma mõni minut varem selili olin olnud köie kinnitamise ajal.
Vot need poisid nalja ei mõista ja sapikasõitu hinnata vist ei oska. Särgialla nad igatahes ronisid ja elu põrguks nad mul tegid. Kuradi keeruline on pukseeritavat autot juhtida kui mingi seltskond särgi all sõda peab.
Aga vedas, kraavi ei sõitnud ja järgmine päev oli mootor kah jälle töövalmis. Ainult üks keps oli veidi väntvõlli küljest lahti tulnud, ennast ovaalseks peksnud ja vajas väljavahetamist.

Teine lugu mis ka noore minu maailmavaadet avardas ja tõestas et sapika mootoris teevad tööd vahest veidi laisad aga hädaolukorras vägagi sitked eeslid/hobused.

Mingil ajal oli meil maal paar päeva külas üks tallinnas elav sõber ja kui see külaskäik läbi hakkas saama oli plaan ta tallinnasse tagasi viia. Sapikaga.
Algus oli paljulubav aga umbes 65 km hiljem näitas sapikas jälle iseloomu. Öösel, pimedas, kuskil Muuga ja Avinurme vahel metsade vahel. Seal me igatahes ööbida saime. Mootor täiesti kinni, starter vedada ei jõua. Ühtegi tuttavat lähimate kilomeetrite kaugusel kah polnud ja kogu see pull enne mobiiltelefonide massidesse jõudmist.
Mootorist sõltumatu salongisoendus on ikka väärt asi kui ta töökoras juhtub olema.
Kui hommikul valgeks hakkas minema loksutasin mootori juures kõikvõimalikud asjad üle, tirisin geneka rihmas ühtepidi ja teistpidi ja lõpuks saingi niikaugele et mootor hakkas vähemalt ringi käima. Hurra, pidu!
Sai siis kõvasti starterit anda ja lõpuks läks isegi käima. Hullu kolinaga. Soundtrack meenutas kergelt automaadivalangut, pöördesse masin peaaegu ei läinud ja siililegi oli selge et selle mootoriga on jokk. Aga omal jõul ringi ta veel käis, kaotada polnud enam midagi ja iga kilomeeter kodule lähemal tähendas väiksemat puksiiri arvet. Puksiiri eest osati juba siis küsida nii et see lõi ikka päris tuntava augu eelarvesse.
Hommikul kell neli sai starditud kodupoole tagasi sõitmisega, 1. käik, RÄME kolin mootoris, KÕIK ümberkaudsete külade koerad mitme kilomeetri raadiuses kaasa laulmas (nood vaesekesed kuulsid kah oma elus esimest ja viimast korda sellist pidevat põrgulärmi), umbes 5 tundi hirmu ja olimegi maal oma õuepeal tagasi.
Täiesti uskumatu mida suudab pool sapika mootorit.
Siiamaani ei tea millest see asi peal hakkas aga mootorit lahti võttes oli pilt järgmine:
vasaku poole tõukurvardad kõverad ja pooleks, nookurite võll pooleks, klapid kõverad, kolbidest tükid väljas. Parema poolega oli kõik OK.
Ja sellises konditsioonis on sapikas võimeline läbima omal jõul 65 km
Sel sõidul töötas seal mootoris küll lisaks bensiini põlemisest saadud jõule vähemalt samapalju tahtejõudu.

Tegemist ei ole väljamõeldud lugudega. Need ja paljud teised huvitavad sündmused leidsid aset 1994-2002 aastal meie peret ainsa autona teeninud 968m-iga millest tänaseks päevaks on saanud elundidoonor minu praegusele lemmikmänguasjale-kollasele 968a-le

[metsamees]

Ahoi,

Kevad käes ja eile jõudsin korraks lemmikmänguasja juurde kah. Peale bensiini sisse valamist oli täitsa nõus käivituma. Sidur toimib, pidurid kah. Peale igakevadist sportlikku ettevõtet nimega käsipiduri otsimine + veel mõned väiksemad tööd võib ülevaatuspunkti ründama minna.

[metsamees]

Eile tegutsesin pool päeva sapika kallal. Vahetatud said sarniiride kaitsekummid, roolivarras ja mõned rooliotste kaitsekummid. Esisild sai ka enamvähem paika reguleeritud.

[metsamees]

Järjekordselt on leidnud kinnitust tõsiasi et sapika mootori ümber plekid on üli olulised.
Siiamaani olid puudu sumpade peal olevad plekid mis ribide vahelt läbi käinud õhu põhjaalt välja suunavad. Sai sõita küll nii mõistuse piires.

Nüüd siis on plekid küljes, süüde õige karpa korras, õliradikas puhas ja ribide vahelt ka sodi minema löödud.

Seis selline et üleeile tulin Maaritsast Tartusse. Sajaga (vahemaa enamvähem 30 km), Ei mingit üle kuumenemise probleemi ka siis kui õues +30 on.

[Z@Z]

Kui nüüd mälu ei peta siis nägin su sapikat Võrus neste tanklas eelmine nädal;)